Sunday, September 29, 2013

We don't meet people by accident. They are meant to cross our path for a reason

Hellõu kõigile. Ma olen hetkel täielik zombi. Unetundidega ei õnnestunud kohe kuidagi see nv välja vedada. Kujutate ette, ma sain reedel alles pool 7 HOMMIKUL koju?? Oh see on ju juba laupäev tegelikult. Vägahullll ikka! Olime Krissu juures, vahepeal tegin kiire Viljandis käigu ka. Viisin kutid klubisse ja ise sain sõbraga kokku. Tagasi Võhmasse jõudes väsimust lihtsalt polnud ja läksime Stennuga tagasi Krissu juurde, kus ei tulnud mingi unejutt kõne allagi :D Laupäev olin nii uimane kui vähegi võimalik. Ma ei viitsinud ega suutnud mitte kui midagi teha. Aga aga agaaaaa õhtul (nagu kombeks on :D) tuli eluvaim tagasi sisse. Käisime Viljandis peol Getsi, Ricki ja Kasega. Esiteks Cheers ja hiljem Red. Alguses tundus küll, et MIDAPIDU?? MIKS KEEGI EI TANTSI?? Ja järsku juba olimegi ise tantsuplatsil. Head mussi lasti, me poleks suutnud seal lihtsalt istuda. Ja siit kohe Getterile üks inside joke - Kase ja vahukoor :D:D:D Tagasisõidul olime muidugi mõista kõik niiiiii-niiii väsinud. 
Täna hommikul oli suht surm ärgata. Äratus oli pandud 10.30, aga tundus nagu oleks kell mingi 7 :S. Poole 12-ks üritasin ennast kooli juurde vedada (tuli muidugi kerge hilinemisega :D). Toimus iga-aastane ümber Võhma linna jooks. Sel korral oli meie peres ainult 2 tublit sportlast- emme ja venna. Mul polnud üldsegi jooksutuju ja no kurk ka valutab eilsest hullult- vabandused, vabandused :D Olin seal palju parema meelega kohtuniku ja fotograafi rollis.
@RED
 
 
 
 
Ahhaaa, oleksin peaaegu unustanud ühte märkimisväärsest asja mainida. MA SAIN PRILLID. Mõnes tunnis läheb hädasti vaja. Igastahes peale esimest kandmiskorda käis mul pea kaks päeva ringi. Alguses ikka jõle harjumatu. Ärge naerge :)

No comments:

Post a Comment